õppematerjali
5 posters
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Re: õppematerjali
Haritud juba küll Mul TSOBKkl läbi.
taivop- liige
- Postituste arv : 257
Age : 32
Registration date : 25/01/2008
Re: õppematerjali
Wikingi mehed õppige käemärgid ära!
Marek- liige
- Postituste arv : 312
Age : 32
Location : Sargvere küla
Registration date : 13/03/2008
Re: õppematerjali
küsimus käemärkide juures on see, et mille järgi neid õppida? sõduriõpikus on mingid olemas, samas sain ma riigikaitselaagrist mingi 3? A4 lehte märkidega, kusjuures need osaliselt ei kattu sõduriõpiku omadega ning minu lehtedel oli märke rohkem ka. Tuleks ühine süsteem välja töötada...
Re: õppematerjali
Tähestik mis võiks igaühel peas olla:
Alpha, Bravo, Charlie, Delta, Echo, Foxtrot, Golf, Hotel, India, Juliet, Kilo, Lima, Mike, November, Oscar, Papa, Quebec, Romeo, Sierra, Tango, Uniform, Victor, Whiskey, Xray, Yankee, Zulu
Alpha, Bravo, Charlie, Delta, Echo, Foxtrot, Golf, Hotel, India, Juliet, Kilo, Lima, Mike, November, Oscar, Papa, Quebec, Romeo, Sierra, Tango, Uniform, Victor, Whiskey, Xray, Yankee, Zulu
Kauguste mõõtmise ja hindamise viisid sõjaväes ning neid mõjutavad tegurid
EELLUGU: Kuna pidin uurimistöö alustes mingi essee moodi asja tegema kolme teadusliku artikli või asja põhjal ning teema oli vaba võtsin militaari loomulikult. "Probleemi" võtsin selle kuna selle kohta oli lihtne kirjutada. Anyway, et asi päris mõtetu poleks, lükkan selle siia ka üles, äkki kellelgi peaks huvi olema. Kasutatud materialid on FM 21-75 Combat skills of the soldier, Navy Special Warfare Basic Sniper Training, Sõduriõpik, FM 3-25.26 (FM 21-26) Map Reading and Land Navigation. Ise midagi juurde mõelnud/leiutanud pole, kõik on pärit sealt.
Kauguste mõõtmise ja hindamise viisid sõjaväes ning neid mõjutavad tegurid
Kauguste mõõtmise ja hindamise viisid sõjaväes ning neid mõjutavad tegurid
Kauguste mõõtmise ja hindamise viisid sõjaväes ning neid mõjutavad tegurid
Antud esseega annan ülevaate sõjavägedes kasutusel olevatest kauguse hindamise viisidest. Igal inimesel on aeg-ajalt tulnud ette situatsioone, kus tuleb määrata kahe punkti vaheline kaugus ning tihtilugu tuleb seda teha ilma mõõtmisvahendeid kasutamata. Sõjaväes on kauguste määramine ülimalt oluline, et tagada sõduri täpne tuletegevus ning arusaam läbitud vahemaa pikkusest. Samuti on ülimalt oluline teada segavaid faktoreid ning kuidas need mõjutavad mõõtmise või hindamise täpsust.
Kõige lihtsama ja täpseima tulemuse saab kasutades laser- või stereokaugusmõõturit. Jättes tehnika kõrvale on kaardid järgmine sõduri valik. Küllaltki lihtsalt saab täpse kauguse kahe punkti vahel määrata kaardi abiga, kasutades käepäraseid vahendeid pikkuse mõõtmiseks ning seejärel kõrvutades neid kaardi joonmõõtkavaga. Lisaks on kaartide plussiks nende kättesaadavus. Kaugusi on võimalik mõõta ka binokliga, millel on skaala nurksuuruse määramiseks tuhandikes. Sellisel juhul peab teadma või oskama hinnata vaadeldava objekti kõrgust meetrites ning jagama selle nurksuurusega, tulemuseks on kaugus kilomeetrites. Viimase abivahendilise variandina kasutatakse optilise sihikuga relvade tuld. Selleks tulistatakse sihtmärgi suunas ning vajadusel reguleeritakse sihikut kuni objekti tabamiseni. Seejärel loetakse kaugus sihikult.
Kauguse hindamiseks kasutatakse samuti erinevaid meetodeid. Neist tuntuim on võrdluse abil, kus sõdur peab suutma omale ette kujutada 100m pikkust distantsi maastikul ning mitu korda mahub antud pikkus tema ja vaadeldava punkti vahele. Ameerika sõjaväes soovitatakse üle 500m kauguste objektide puhul valida punkt poolel maal ning hinnata kaugus selleni ning seejärel korrutada see kahega. Teine võimalus on kasutada poolitamise meetodit, mille puhul hinnatakse objekti kagust kaks korda, esimesel juhul minimaalne ning teisel juhul maksimaalne võimalik kaugus ning seejärel arvutatakse välja keskmine. Teine võimalus keskmise abil objekti tõenäoline kaugus saada on kasutada üksuse keskmist, kus iga liige hindab objekti kaugust kasutades omale sobivaimat meetodit ning selle järgi arvutatakse välja üksuse keskmine. Kaugusi on võimalik hinnata veel objekti väljanägemise järgi, kus sõdur peab teadma kui palju ta näeb vaadeldava objekti detaile teatud kaugustel või oskama hinnata objekti või selle osade kauguse-suuruse suhet. Lihtsaim näide oleks möödasõidul olev autojuht, kes peab hindama kaugust vastutuleva autoni. Teades, et kui vastutuleva auto kujutis on umbes kaks sentimeetrit lai, asub see umbes kilomeetri kaugusel. Igakord kui autojuht näeb vastutulevat autot, mille kujutis vastab sellele mõõdule, asub see umbes kilomeetri kaugusel. Positsioonil olles on soovituslik valmistada ka tulekaart, kuhu märgitakse selgesti eristatavad orientiirid ning kaugus nendeni. Sihtmärgi tekkimisel määratakse ta kaugus varem määratud orientiiride suhtes. Öösiti ühe meetodina on võimalik kasutada sähvatuse ja heli suhet, teades, et heli liigub umbes 300m/s tuleks peale sähvatuse nägemist loetud sekundid korrutada kolmega ja seeläbi saades kaugused. Distantsi läbimisel on abiks sammupaaride meetod. Iga sõdur peaks teadma mitu sammupaari ta teeb saja meetri kohta. Sedasi on võimalik distantsi läbides arvutada käidud maa.
Erinevate mõõtmiste või hindamistega saadakse ka erinevaid tulemusi Põhjusteks võivad tihtilugu olla segavad faktorid. Teades neid, võib proovida neid välistada või valida hoopis teine mõõtmise/hindamise viis. Laser- või stereokaugusmõõturite puhul võrreldes teiste mõõtmistega segavad faktorid minimaalsed. Küll aga on neid võimalik vastasel võrdlemisi kerge vaevaga tuvastada ning seeläbi võib enda asukoha välja anda. Samuti on võrdlemisi kulukas igale väikseimalegi üksusele taoline instrument soetada. Kaartide puhul on määravaks valgus ning keskkond. Pimedas pole võimalik kaarti lugeda ning valgust kasutades võib jällegi oma positsiooni vaenlasele avalikuks teha. Samuti on oluline teada, kas antud kaarti saab lugeda sõjaväes öisel ajal laialt kasutatavas punases valguses. Kuna kaart on enamasti tehtud õhukesele paberile, tuleb seda kaitsta ka kulumise ning ilmastiku halbade mõjude eest. Seega on kaardi kasutamine, kui see pole kiletatud, laus vihmas raskendatud. Binokliga kauguse määramine võib olla täpne, on sel ka omad miinused. Pikkade distantside puhul tuleb lugem võtta poole tuhandiku täpsusega, vastasel juhul võib erinevus osutuda 300 meetrini. Seega on ülimalt oluline täpne arvestus ja seda ka arvutamisel. Olgugi, et valem võrdlemisi lihtne võib peast arvutamisel tekkida vead. Kõige määravam tegur antud meetodi puhul on objekti kõrgus, kui ei teata ega osata hinnata vaadeldava objekti kõrgust, ei saa ka seda meetodit kasutada. Võrdlus meetodi kasutamisel kauguse hindamisel on otsene seos nähtava maastikuga, seda jällegi eriti pikemate distantside puhul, kuna vaid osaliselt nähes kaob antud meetodi täpsus kauguse hindamisel. Sammupaaride meetodil distantsi määramisel mängib rolli maastiku tüüp. Mudasel pinnal on sammud lühemad ja metsas liikudes inimene venitab samme mõnevõrra pikemaks.
Lisaks eelnevalt loetletud segavatele faktoritele, mis olid iseloomulikud kindlatele meetoditele on veel mitmeid üldisi, mis takistavad täpse kauguse määramist. Olulist rolli mängib vaadeldava objekti olemus. Kindlapiirilised objektid tunduvad lähemal nagu ka objektid, mis on kontrastis taustaga. Osaliselt nähtavad objektid tunduvad kaugemal kui tegelikult. Maastiku tüüp mängib samuti rolli hindamisel. Lagedal väljal hinnatakse tavaliselt distantsi objektini lühemaks nagu seda tehakse ka siis kui objekt asub kõrgemal kui vaatleja, ülesmäge. Allamäge hinnatakse kaugust jällegi suuremaks. Kui vaatleja ja objekti vahele jääb varjatud ala tundub objekt lähemal. Valgusel on väga suur mõju hindamisele. Mida selgemalt on objekti näha, seda lähemal see tundub. Samuti on oluline valguse suund. Kui päike paistab vaatleja selja tagant, tundub objekt lähemal ning kui päike on objekti taga või paistab vaatlejale silma, tundub objekt kaugemal. Objekti nähtavust mõjutavad otseselt ilm, suits ja hämarus, mis takistavad täpse hinnangu andmist. Lisaks tundub objekt lähemal, kui ta on ümbritsevatest esemetest suurem ning kaugemal kui teda ümbritsevad esemed on suuremad. Samuti tundub objekt kaugemal kui vaatleja lamab maas.
Meetodeid kuidas kaugust mõõta või hinnata on mitmeid ning sobivaim neist tuleb valida olukorda arvestades. Nii nagu mitmed allikad soovitavad, on kasulik distantsi hindamisel kasutada kombineeritud meetodit, mis analüüsib erinevate meetodite läbi saadud kaugusi ning seeläbi saab ka tõenäoliselt kõige lähedasema suuruse reaalsele kaugusele.
Antud esseega annan ülevaate sõjavägedes kasutusel olevatest kauguse hindamise viisidest. Igal inimesel on aeg-ajalt tulnud ette situatsioone, kus tuleb määrata kahe punkti vaheline kaugus ning tihtilugu tuleb seda teha ilma mõõtmisvahendeid kasutamata. Sõjaväes on kauguste määramine ülimalt oluline, et tagada sõduri täpne tuletegevus ning arusaam läbitud vahemaa pikkusest. Samuti on ülimalt oluline teada segavaid faktoreid ning kuidas need mõjutavad mõõtmise või hindamise täpsust.
Kõige lihtsama ja täpseima tulemuse saab kasutades laser- või stereokaugusmõõturit. Jättes tehnika kõrvale on kaardid järgmine sõduri valik. Küllaltki lihtsalt saab täpse kauguse kahe punkti vahel määrata kaardi abiga, kasutades käepäraseid vahendeid pikkuse mõõtmiseks ning seejärel kõrvutades neid kaardi joonmõõtkavaga. Lisaks on kaartide plussiks nende kättesaadavus. Kaugusi on võimalik mõõta ka binokliga, millel on skaala nurksuuruse määramiseks tuhandikes. Sellisel juhul peab teadma või oskama hinnata vaadeldava objekti kõrgust meetrites ning jagama selle nurksuurusega, tulemuseks on kaugus kilomeetrites. Viimase abivahendilise variandina kasutatakse optilise sihikuga relvade tuld. Selleks tulistatakse sihtmärgi suunas ning vajadusel reguleeritakse sihikut kuni objekti tabamiseni. Seejärel loetakse kaugus sihikult.
Kauguse hindamiseks kasutatakse samuti erinevaid meetodeid. Neist tuntuim on võrdluse abil, kus sõdur peab suutma omale ette kujutada 100m pikkust distantsi maastikul ning mitu korda mahub antud pikkus tema ja vaadeldava punkti vahele. Ameerika sõjaväes soovitatakse üle 500m kauguste objektide puhul valida punkt poolel maal ning hinnata kaugus selleni ning seejärel korrutada see kahega. Teine võimalus on kasutada poolitamise meetodit, mille puhul hinnatakse objekti kagust kaks korda, esimesel juhul minimaalne ning teisel juhul maksimaalne võimalik kaugus ning seejärel arvutatakse välja keskmine. Teine võimalus keskmise abil objekti tõenäoline kaugus saada on kasutada üksuse keskmist, kus iga liige hindab objekti kaugust kasutades omale sobivaimat meetodit ning selle järgi arvutatakse välja üksuse keskmine. Kaugusi on võimalik hinnata veel objekti väljanägemise järgi, kus sõdur peab teadma kui palju ta näeb vaadeldava objekti detaile teatud kaugustel või oskama hinnata objekti või selle osade kauguse-suuruse suhet. Lihtsaim näide oleks möödasõidul olev autojuht, kes peab hindama kaugust vastutuleva autoni. Teades, et kui vastutuleva auto kujutis on umbes kaks sentimeetrit lai, asub see umbes kilomeetri kaugusel. Igakord kui autojuht näeb vastutulevat autot, mille kujutis vastab sellele mõõdule, asub see umbes kilomeetri kaugusel. Positsioonil olles on soovituslik valmistada ka tulekaart, kuhu märgitakse selgesti eristatavad orientiirid ning kaugus nendeni. Sihtmärgi tekkimisel määratakse ta kaugus varem määratud orientiiride suhtes. Öösiti ühe meetodina on võimalik kasutada sähvatuse ja heli suhet, teades, et heli liigub umbes 300m/s tuleks peale sähvatuse nägemist loetud sekundid korrutada kolmega ja seeläbi saades kaugused. Distantsi läbimisel on abiks sammupaaride meetod. Iga sõdur peaks teadma mitu sammupaari ta teeb saja meetri kohta. Sedasi on võimalik distantsi läbides arvutada käidud maa.
Erinevate mõõtmiste või hindamistega saadakse ka erinevaid tulemusi Põhjusteks võivad tihtilugu olla segavad faktorid. Teades neid, võib proovida neid välistada või valida hoopis teine mõõtmise/hindamise viis. Laser- või stereokaugusmõõturite puhul võrreldes teiste mõõtmistega segavad faktorid minimaalsed. Küll aga on neid võimalik vastasel võrdlemisi kerge vaevaga tuvastada ning seeläbi võib enda asukoha välja anda. Samuti on võrdlemisi kulukas igale väikseimalegi üksusele taoline instrument soetada. Kaartide puhul on määravaks valgus ning keskkond. Pimedas pole võimalik kaarti lugeda ning valgust kasutades võib jällegi oma positsiooni vaenlasele avalikuks teha. Samuti on oluline teada, kas antud kaarti saab lugeda sõjaväes öisel ajal laialt kasutatavas punases valguses. Kuna kaart on enamasti tehtud õhukesele paberile, tuleb seda kaitsta ka kulumise ning ilmastiku halbade mõjude eest. Seega on kaardi kasutamine, kui see pole kiletatud, laus vihmas raskendatud. Binokliga kauguse määramine võib olla täpne, on sel ka omad miinused. Pikkade distantside puhul tuleb lugem võtta poole tuhandiku täpsusega, vastasel juhul võib erinevus osutuda 300 meetrini. Seega on ülimalt oluline täpne arvestus ja seda ka arvutamisel. Olgugi, et valem võrdlemisi lihtne võib peast arvutamisel tekkida vead. Kõige määravam tegur antud meetodi puhul on objekti kõrgus, kui ei teata ega osata hinnata vaadeldava objekti kõrgust, ei saa ka seda meetodit kasutada. Võrdlus meetodi kasutamisel kauguse hindamisel on otsene seos nähtava maastikuga, seda jällegi eriti pikemate distantside puhul, kuna vaid osaliselt nähes kaob antud meetodi täpsus kauguse hindamisel. Sammupaaride meetodil distantsi määramisel mängib rolli maastiku tüüp. Mudasel pinnal on sammud lühemad ja metsas liikudes inimene venitab samme mõnevõrra pikemaks.
Lisaks eelnevalt loetletud segavatele faktoritele, mis olid iseloomulikud kindlatele meetoditele on veel mitmeid üldisi, mis takistavad täpse kauguse määramist. Olulist rolli mängib vaadeldava objekti olemus. Kindlapiirilised objektid tunduvad lähemal nagu ka objektid, mis on kontrastis taustaga. Osaliselt nähtavad objektid tunduvad kaugemal kui tegelikult. Maastiku tüüp mängib samuti rolli hindamisel. Lagedal väljal hinnatakse tavaliselt distantsi objektini lühemaks nagu seda tehakse ka siis kui objekt asub kõrgemal kui vaatleja, ülesmäge. Allamäge hinnatakse kaugust jällegi suuremaks. Kui vaatleja ja objekti vahele jääb varjatud ala tundub objekt lähemal. Valgusel on väga suur mõju hindamisele. Mida selgemalt on objekti näha, seda lähemal see tundub. Samuti on oluline valguse suund. Kui päike paistab vaatleja selja tagant, tundub objekt lähemal ning kui päike on objekti taga või paistab vaatlejale silma, tundub objekt kaugemal. Objekti nähtavust mõjutavad otseselt ilm, suits ja hämarus, mis takistavad täpse hinnangu andmist. Lisaks tundub objekt lähemal, kui ta on ümbritsevatest esemetest suurem ning kaugemal kui teda ümbritsevad esemed on suuremad. Samuti tundub objekt kaugemal kui vaatleja lamab maas.
Meetodeid kuidas kaugust mõõta või hinnata on mitmeid ning sobivaim neist tuleb valida olukorda arvestades. Nii nagu mitmed allikad soovitavad, on kasulik distantsi hindamisel kasutada kombineeritud meetodit, mis analüüsib erinevate meetodite läbi saadud kaugusi ning seeläbi saab ka tõenäoliselt kõige lähedasema suuruse reaalsele kaugusele.
Re: õppematerjali
Ega niisama see eriti meelde ei jää ( On ka erandeid). Kui asi praktikas läbi teha, on kohe palju selgem pilt.
taivop- liige
- Postituste arv : 257
Age : 32
Registration date : 25/01/2008
Re: õppematerjali
samas võid võtta fieldmanuali ja sealt pikemalt lugeda, mul võrdlemisi lühidalt tehtud
Tetsmann- liitunu
- Postituste arv : 3
Age : 32
Location : Vändra, Pärnumaa
Registration date : 16/09/2009
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele